EL liigub jäätmevaba käitlemise mehhanismi poole
Jan 20, 2024| Tänapäeva linnastumise arenguprotsessis enamikus maailma riikides koos linnaelanike tarbimistaseme olulise tõusuga näitab linnajäätmete (üldtuntud kui prügi) hulk hämmastavat kasvutendentsi. Jäätmetest ja jäätmete kõrvaldamisest tulenevad mitmesugused keskkonnaprobleemid on muutunud suurteks väljakutseteks, millega seisavad silmitsi maailma suurlinnad.
Linnakeskkonna terviklik haldamine, eriti linnajäätmete tõhus käitlemine, on alati olnud Euroopa Liidu roheliste ja vähese CO2-heitega linnade arendamisel suur murekoht.
Keskkonnakaitse rõhutamine ning majanduse, ühiskonna ja keskkonna kooskõlastatud arengu saavutamine on Euroopa riikide sotsiaalse arengu mudeli põhitugi. Euroopa riigid reguleerivad jäätmete kõrvaldamist rangelt ja nende linnajäätmete käitlemise võimekus on alati olnud maailma tippude hulgas. Linnailme ja elukeskkonna pideva paranemisega on üha rohkem Euroopa linnu tuntuks saanud aedlinnadena.
Alates 2010. aastast on Euroopa korraldanud roheliste linnade hindamist, mille käigus valitakse igal aastal välja keskkonnasõbralik, ökoloogiline, roheline ja inimeluks sobiv linn Euroopas, saades selle aasta "Euroopa keskkonnapealinnaks", et edendada madalat -süsinik- ja keskkonnakaitse ehitus EL linnades.
1, Prügikäitluse eeskirjade ja süsteemide pidev täiustamine
Maailma tööstustsivilisatsiooni sünnikohana on Euroopa riigid kannatanud keskkonnaseisundi halvenemise ning tööstustsivilisatsiooni ja tehnoloogia arengu tõttu. Asulajäätmete käitlemine Euroopa Liidus sai alguse juba varem ja nüüdseks on loodud suhteliselt terviklik asulajäätmete käitlussüsteem.
Vastuseks "prügipiiramise" või "prügikatastroofi" probleemile hakkasid Euroopa Ühenduse liikmesriigid juba 1970. aastatel välja töötama regulatsioone prügist põhjustatud keskkonnaprobleemide vähendamiseks.
1992. aastal rajas Euroopa ühtse suure turu ning Euroopa Ühenduse liikmesriigid saavutasid neli peamist kaupade, personali, kapitali ja teenuste ringlust, edendades linnastumise arengut. Linnaelanike koondumine toob kaasa ka jäätmemahu kasvu ning selle tulemusena on Euroopa Liit tõstnud oma jäätmekäitlussüsteemi strateegilisele tasemele.
Euroopa Ühenduse jäätmestrateegia kuulutati välja 30. juulil 1996. Strateegia vaadati läbi 21. detsembril 2005. See strateegia on mänginud positiivset rolli kodanike keskkonnateadlikkuse tõstmisel ja tõhusa jäätmekäitluse suunamisel.
Samal ajal täiustab EL järk-järgult oma jäätmedirektiivi regulatiivsel tasandil. 1998. aastal anti välja EL jäätmete raamdirektiiv, mis asendas 1975. aasta direktiivi 442 ja 1991. aasta direktiivi 156.
See direktiiv selgitab jäätmekäitlusega seotud põhimõisteid ja määratlusi, nagu jäätmete, ringlussevõtu ja ringlussevõtu tähendused. Direktiiv kehtestab jäätmekäitluse aluspõhimõtted: jäätmete kõrvaldamisel tuleks lähtuda esmalt põhimõttest, et jäätmete kõrvaldamisel ei tohi kahjustada inimeste elusid ega tekitada keskkonnaohtu, eelkõige mitte kahjustada vee kvaliteeti, õhku, pinnast ning loomade ja taimede elukeskkonda. .
Muude põhimõtete hulka kuuluvad saastaja maksab põhimõte ja tootja laiendatud vastutuse põhimõte. Direktiivis on ka ohtlike jäätmete ja vanaõli käitlemise erieeskirjad, mille eesmärk on saavutada 2020. aastaks olme- ja ehitusjäätmete ringlussevõtu määr vastavalt 50% ja 70%.
2008. aastal vaatas Euroopa Liit õigeaegselt läbi jäätmete raamdirektiivi 1998. aasta versiooni, mis hõlmas jäätmete liigitamise üldpõhimõtteid, jäätmenimekirju ja 15 jäätmeid kahjustavat ohtlikku omadust. Samuti pakkus see esimest korda välja püramiidsete jäätmete kõrvaldamise eelisjärjekorra, juhtides tähelepanu sellele, et prügilasse ladestamine kui järeltöötlusprotseduur on puhastusmeetod, mida tuleb kasutada ainult siis, kui ringlussevõttu ja ringlussevõttu ei ole olemasolevate tehnoloogiliste tingimustega võimalik saavutada.
Lisaks jäätmete raamdirektiivi põhimäärusele on EL sõnastanud ka prügila- ja põletamisseadused, jäätmeveoeeskirjad (2006) jne ning esitanud konkreetsed reeglid vanaõli, patareijäätmete, romusõidukite kõrvaldamiseks, pakendimaterjalide jäätmed jne. Põhimõtteliselt kehtivad kõikide jäätmete raamdirektiivis klassifitseeritud jäätmete kõrvaldamise kohta erisätted.